Rehvirõhu kontrollimine on lühike ja lihtne protsess, kuid paljud autojuhid jätavad rehvirõhu kontrollimata. Õige rehvirõhu olemasolu tähendab suuremat turvalisust ja raha säästmist kuna liiga vähe õhku võib pikas perspektiivis olla üsna kulukas. Põhjuseks on suurenenud veeretakistus. Kütusekulu võib suureneda kuni 0,5 liitrit 100km kohta. Samuti suureneb rehvi kulumine kuni 30% vaid 0,4baari alla soovitatava rõhu. Vale rehvirõhk võib juhitavust oluliselt mõjutada. Pole vahet kas rõhk on liiga kõrge või liiga madal- mõlemal juhul on autol ebastabiilne veojõud ja pikem pidurdusteekond. Kütusekulu kasvades sõidustabiilsus väheneb ning seetõttu on oluline oma rehvirõhku reuglaarselt kontrollida.

Mis on madala rehvirõhu märgid?

Auto "lokerdab". Kui õhurõhk on tagaosas liiga madal, siis rida vahetades reageerib tagumine osa sageli ebaühtlaselt. Kui auto ei taha teel püsida otse, siis tuleks kindlasti kontrollida esirehvi rõhku.

Kuidas mõõta rõhku?

Kui puuduvad endal mõõtmis vahendid, siis rehvirõhku saab usaldusväärselt kontrollida enamikes bensiinijaamades.
Parim aeg õhurõhu mõõtmiseks on siis, kui rehvid on külmad või läbinud vaid lühikese vahemaa. Kui rehvid on liiga soojad on mõõdetud väärtus vale. Parim on sõita otse lähimasse bensiinijaama.
Regulaarne kontroll (näiteks 1 kord kuus) võiks saada harjumuseks.

Kui kõrge õhurõhk peaks olema?

Õhurõhk sõltub Teie sõidukist ja koormast. Õiged väärtused on tavaliselt trükitud juhipoolses ukselengis või juhendis olevale kleebisele. Kui kusagilt infot ei leia, saab sobiva õhurõhu tabeli abil ka ise välja arvutada.
Nõutav õhurõhk võib sõltuvalt koormusele vastavalt suureneda. Ärge kunagi ületage maksimumväärtust rohkem kui 0.3 baari võrra. Vastasel juhul kulub turvise keskosa rohkem kui küljed ja sõidumugavus väheneb märgatavalt. Rehvirõhk on õige, kui rehv veereb nii, et kogu turvis puutub kokku teega. Kontrollige aeg-ajalt turvise mustrit, et tagada selle ühtlane kulumine.
Suurenenud rehvirõhk 0,1-0,2 baari on kahjutu. Pigem vastupidi- see parandab minimaalselt Teie juhitavust ja kurvi läbimise omadusi ning lühendab pidurdusteekonda.

Tihti ollake eriarvamusel küsimuses, kas talve- või lamellrehvide rehvirõhk peaks olema suurem või madalam kui suverehvidel. Põhimõtteliselt ei muutu auto rehvirõhu andmed talvel. Selle asemel tuleks rohkem tähelepanu pöörata koormusele ja õhurõhu korrigeerimisele üles- või allapoole.

Sageli jäetakse hooletusse Tagavararatas. Varuratast tuleks kontrollida vähemalt kord aastas, et sellest oleks hädaolukorras ka kasu.

TPMS

Mõned autod (eriti uuemad mudelid) kasutavad rehvirõhu jälgimisesüsteemi(TPMS). Süsteem hoiatab juhti automaatselt, kui rehvirõhk on vale. Seejärel peaksite võimalikult kiiresti tanklasse minema.
Tavaliselt kasutatakse kahte erinevat TPMS-i kontseptsiooni:
Otsene- kasutab rõhu mõõtmiseks ventiilide, velje või rehvi sisemuse külge kinnitatud rõhuandureid. (kuvatakse iga rehvi tegelik õhurõhk).
Kaudne- määrab võimalikud rõhukadude rataste pöörlemiskiirusest. Miinuseks on siin see, et puudub täpne õhurõhk. Hoiatustuli näitab lihtsalt probleemi olemasolu.